Tund 03.02.2025 – arvuti võrgud
Võrgukaablite tüübid ja nende kaablite läbilaske võime.
Tänapäeval on kasutusel kahte tüüpi kaableid CAT5e ja CAT6 standardile vastavad.
CAT5e kaabel on aastast 1999 ja koosneb 4-st kahe paarilisest kaablist. Kaabli sees on värvid
Valge/Oranz
Oranz
Valge/Roheline
Roheline
Valge/Sinine
Sinine
Valge/Pruun
Pruun
Maksimaalne kaabli pikkus mida võib vedada on 100M, mis on ka ametlikult garanteeritud et töötab. Kaabli läbilaskevõime on 1000Mbps ehk 1 Gbit (ehk 1 miljard bitti sekundis).
CAT6 kaabli erinevus CAT5e vahel on andmeedastus kiirus. Kui CAT5e kirus oli kuni 1Gbit siis CAT6 kaablil on see 10Gbit. 10Gbit ühendus on sellisel juhul kui kaabli pikkus on 55m, kui kaabli pikkus läheb üle 55m siis tõmmatakse kiirus maha 1Gbit sekundis.
Kaablil on standardid, mille järgi kaablit tehakse on siis A ja b Standard
A standard on, kui kaabli kiud on sellises järjestuses:
Valge/Roheline
Roheline
Valge/Oranz
Sinine
Valge/Sinine
Oranz
Valge/Pruun
Pruun
B standard on kui kaabli kiud on sellises järjestuses:
Valge/Oranz
Oranz
Valge/Roheline
Sinine
Valge/Sinine
Roheline
Valge/Pruun
Pruun
Kui sa teed mõlemad kaabli otsas kas siis A või B standardi järgi on tegemist otse kaabliga. Kui sa teed ühe kaabli A ja teise kaabli B standardi järgi siis on tegemist pööratud kaabliga (neid kaableid kasutati kunagi kahe arvuti omavaheliseks ühendamiseks).
Kaableid võib paigutada nii kaabli redelile
Või ka kaablikarbikusse
kaablite üks ots võib olla ka kinnitatud võrgupesasse või siis patch paneelile.
Või siis võrgukappids paigaldatakse need patch paneelidele.
On olemas ka siis fiiber kaablil põhineva ühendused.
Miks need on head?
Kaablite otsa ühendatavad seadmed
Kaablite otsa võivad olla ühendatud Ruuterid, Switchid, Wifi seadmed ja ka lihtsalt arvutid.
Ruuter
Andmeside kahe arvutivõrgu vahel toimib pakettidena. Iga pakett sisaldab informatsiooni selle kohta, millisest võrgust see tuleb ja millisesse võrku see minema peab. Nende aadresside järgi saab ruuter otsustada, kas paketi saatja ja vastuvõtja on ühes võrgus või on vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt internet), siis ruuter otsib oma marsruutimistabelist (ruuterisisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata.
NAT-ruuterid loodi selleks, et piiratud IP-aadressiruumi korral oleks internetti võimalik kasutada rohkemates tööjaamades. Kui alamvõrgus on igal arvutil oma IP-aadress, siis internetti ühendades tõlgib ruuter kõik alamvõrgu paketid ümber ja lisab nendele enda kõrgema võrgu aadressi (IP-aadress, mille teenusepakkuja on andnud). Seega on internetis paketti vastuvõtval serveril paketi tagasi saatmiseks alati üks aadress, isegi kui alamvõrgus on mitu seadet, mis korraga päringuid teevad (ruuter määrab ise, millisele alamvõrgu seadmele internetiserverist saadud pakett saata). See hõlbustab internetiserveritel IP-aadresside jälgimist, kuna ilma ruuteriteta oleks vaja jälgida igat alamvõrgus olevat arvutit eraldi. See muudaks aga IP-aadresside arvu nii suureks, et nende erinevate kombinatsioonide arv lõppeks otsa. Seega on NAT-ruuter oma funktsiooni täitmisel hädavajalik.
Switchid ülesanne on siis ühes võrgus oleavad seadmed ühendada omavahel nii et nad suudaksid omavahel infot vahetada või siis suhelda ruuteriga et toimuks ühendus ka teiste võrkudega. Switchid on 5, 8, 16, 24, 48 pordised. Mis see tähendab?
Wifi AP-d
Pääsupunkt, Wifi AP ( access point ‘juudepääsupunkt’), ka pöörduspunkt, on seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule. See võib olla näiteks Wi-Fi, Bluetoothi või muu sarnase tehnoloogia pääsupunkt. Tulipunktist erineb see selle poolest, et tulipunktiks nimetatakse seadme tekitatud leviala, pääsupunktiks aga seadet ennast.
